Emotsioonid läbi traditsioonilise Hiina meditsiini 14. jaan

www · Kommentaarid: 0
Idamaade filosoofia käsitleb haigestumise ühe olulise osana emotsioone.  Seda on ilmselt paljud tundnud, kuidas nt. kurbuse rõõmuks muutudes saame me vabamalt hingata, kurgus ei pigista enam, uni on rahulik jne. Kurbus ja rõõm pole ju muud kui emotsioonid. Seega… iga emotsioon annab meie kehale mingi signaali. Kehas voolav eluenergia reageerib signaalile kas seiskumisega või voolamisega, kui väga üldiselt öelda.
Kunagi pole nii, et üks kindel emotsioon mõjutab vaid üht kindlat organit. Keha on süsteem ning kõik on omavahel seotud. Seepärast on haigestumise põhjus vaja leida üles kõigepealt emotsionaalsel tasandil ning seejärel vaadata, kuidas saab aidata keha. Tagajärgede ravimine ei vii väga paljudel juhtudel sihile, kui ei leita üles põhjust.
Traditsiooniline Hiina meditsiin jagab inimese elu kolme etappi:
1. Aeg enne sündi
 Et saada tugeva elujõuga laps, on oluline vanemate tervis. Mida tervemad ja elujõulisemad on vanemad, seda parema baasseisundi saab kaasa oma ellu laps. Ema füüsiline ja vaimne seisund raseduse ajal on väga oluline. Kõikide meelemürkide ja liigne ravimite kasutamine mõjutab last, seda me teame. Mõjutavad loodet aga ka ema emotsioonid. Nt. võib tugeva ehmatuse läbielanud ema laps kannatada hiljem epilepsia käes.
Ema ülesanne on anda raseduse ajal endale mõõdukat kehalist koorumust, toituda värskest ning puhtast toidust ning hoida oma meel rõõmus ja rahulik. Iga vihastamine häirib ka last. Vanad klassikud arvavad, et loodet võib enda poolt soovitud suunas hakata kasvatama juba esimese kolme raseduskuu ajal. Nt. kui soovitakse ilusat last, soovitavad hiinlased kanda jadeiiti. Kui soovitakse arukat last, peab ema tegelema sellega, mis pakub ajule tegevust – mälumäng, luuletuste lugemine jms.
2. Lapsepõlv ja murdeiga
Tavaline varase lapseea haiguste põhjus on toitumises. Kui imik võõrutada liiga vara rinnapiimast, võib see põhjustada põrna energia vähesust. Liiga rohke lehmapiima andmine võib põhjustada lapse organismis niiskust ja lima, mille tagajärjeks on nt. pidev köha, ülekaal. Laste emotsionaalsed probleemid on reeglina seotud perekonnaga, vanemate omavaheliste suhetega või ka näiteks sellega, kui vanemad esitavad lapsele liiga suuri nõudmisi.
Murdeeas tuleb tervisele pöörata erilist tähelepanu sest siis on meie keha ja vaim suures muutumises. Suures muutumises on keha ka sünnitamise ajal. Seepärast on väga oluline korralik taastumine pärast sünnitust, et vältida hilisemaid haigusseisundeid.
3. Täiskasvanuiga
Meie tsivilisatsioon on tekitanud uusi haiguste põhjusi, mida Hiina meditsiini tekkimise ajal veel ei tuntud ning millega tuleb praegu ravimise ajal arvestada  – vee, õhu ja pinnase saastumine, radioaktiivsus, elektromagnetiline kiirgus, lisaained ja viljamürkide jäägid toidus ning tootmisprotsessist põhjustatud toiduainete kvaliteedi langus. Nt. pole kana enam see, mis varem ning seepärast pole mõttekas soovitada kanapuljongit üldiseks organismi tugevdamiseks haigusest taastumise ajal. /Ka minu arstist vanatädi soovitas ikka kanapuljongit, kui oli pikaleveninud külmetushaigus vms./ Laste toidusedelist tuleks poest ostetud kanaliha hoopiski kõrvaldada ning suunata oma pilk ainult mahetoodetele, mis on mõnevõrra leebemad.
 Tähtsaimad emotsioonid vastavalt Traditsioonilisele Hiina meditsiinile:
1. Raev. Raevutsemine ja vihastamine on tüüpilised maksa liikumised. Maks on organismis impulsi andja ja liikumapanija ning elu jaoks vältimatu. Liiga metsikuna aga muutub see elule ohtlikuks. Vihastamine on inimese jaoks normaalne tunne. Haigusi hakkab see tekitama alles siis, kui viha on liiga tugev või kestab kaua, s.t. inimene kannab endaga viha kaasas, ei suuda andestada ega lahti lasta. Maks on tihedalt seotud südamega, neerudega, kopsudega, põrnaga. Kui inimene ägestub pidevalt, saavad enim kahjustada tema neerud. Kõige ohtlikum on aga see variant, kui inimene on pidevalt ärritunud, aga surub oma viha ja vimma alla. Niimoodi tühjenevad neerud nn. energiast üha enam.
Raev võib kergelt muutuda vägivallaks. See on olukord, kus maks- süda- neerud on tugevalt häiritud, mistõttu kaotab inimene kontrolli iseenda üle.
Kui inimene ei tunnista või ei saa aru, et ta on vihane, pole teda paraku võimalik tervendada. Selleks, et tervendada, peab inimene iseenda emotsioonidega tööd tegema. Mida ta siis teeb, kui ta ei usu, et tema sees üldse vihaenergiat leidubki!

2. Rõõm. Rõõmu ideogramm väljendab muusikat. Muusika on pärit Taevast ja inimese kontakt Taevaga asub südames. Südame üheks emotsiooniks on rõõm. Tasakaalukalt rõõmus inimene on rahulik. Rahulikus rõõmus pole midagi patoloogilist. Rõõm võib olla ka lustlik. Selle tunde alla võib hüpata ja rõõmust kiljuda. See rõõm kuulub samuti inimese juurde, kuid seda tuleb vaos hoida, et see liiga hoogu ei läheks. Need kaks rõõmu – tasakaalukas ja lustlik -  annavad inimesele elurõõmu. Rõõm teeb eluenergia lõdvestunuks, mõnusaks. Elurõõmsa inimese veri saab voolata vabalt kõikidesse organistesse.
Kui aga rõõm muutub liiga kirglikuks, liigub eluenergia keskusest eemale ning inimene tühjeneb eluenergiast. Pärast väga suurt rõõmu võib inimene olla väga väsinud. Kui siis selline kirglik rõõm kestab liiga kaua, võib see viia nn. südame tuleni. Sellisel juhul ei voola südamest kanaleid mööda enam energiat andev voog, vaid tulemeri, mis paneb põlema ka teised organid peale südame. Inimene võib käituda kummaliselt, ta ei taju enam, mida ta teeb. Kui südame energia on sellisel viisil tühjenenud, on inimene vastuvõtlik nt. hallutsinatsioonidele. Liigeses rõõmust tingitud haigused on siiski harvaesinevad.
Peamine probleem on rõõmu puudumises.   Rõõmu väljendab inimene naeratusega, mahlaka naeruga. Kui südame tuli on liig äge, naerab inimene hüsteeriliselt, plahvatuslikult. Suutmatus naerda ei tule ainult rõõmu puudumisest, vaid räägib ka sellest, et energia ei saa rinnas vabalt ringelda ning naeruks vajalik laienev liikumine on võimatu.
3. Mõte. 
Hiinlaste lähenemisviisi põhjal on mõtteprotsess tihedalt seotud südamega ning meie shen´iga ehk vaimuga. Seepärast liigitavad nad mõtte emotsioonide alla. Lihtsustatult öeldes asuvad meie ideed põrnas, liiguvad edasi südamesse. Kui süda mõtte heaks kiidab, moodustub sellest meie sees tahe. Tahe asub neerudes ning just neerud annavad meie elule suuna. Nii moodustab telg süda- põrn- neerud lähtekoha inimese viisile orienteeruda elus, tema elukäsitlusele ja on ühtlasi teljeks, mille tugevus määrab inimese elujõu ja füüsilise vormi.  Loomulikult on mõtlemisega tihedalt seotud aju, mille üdi loomine on seotud omakorda neerudega. Maksa abil omakorda saame me tegelda planeerimisega, kaalutlemisega ning teha tulevikuplaane.  Vabalt kulgev mõte näitab eluenergia loomulikku liikumist ning siseelundite harmooniat.  Kui mõte stagneerub, nagu ütlevad hiinlased, tekivad haigused. Kui mõte heietab sama asja, seiskub selles süda ja ka shen (tõlg. vaim) klammerdub sama asja külge. Eluenergia ei saa enam ringelda.
Ühe asja pidev korrutamine segab kõigepealt põrna, kahjustades seedesüsteemi ja vere moodustamist ning tema liikumist. Järgmiseks kahjustub maks, neerud.
Liigne muretsemine mõjutab nii põrna kui ka kopse: põrna energia nõrgeneb ja põhjustab väsimust, halba söögiisu ning vedelat väljaheidet.  Kopsude energia aga „läheb sõlme“ ehk seiskub, millele järgneb depressioon, pinnaline hingamine, hingeldamine ja õlgade ning kukla jäikus. See räägib sellest, et pidev muretsemine häirib kopsude tööd.
Väga tavaline haigestumise põhjus on liigne mõtlemine,
Väga tavaline haigestumise põhjus on liigne mõtlemine, mis on tavaline koolilaste, üliõpilaste ja vaimse töö tegijate seas. Liigne mõttetöö nõrgendab otseselt põrna energiat, mille tulemusena ei suuda põrn täita enam oma transporttöölise  ülesannet.  Ebaregulaarsed, vähetoitvad ja kiiresti sisse ahmitud söögikorrad täiendavad seda kahju veelgi.
Kui inimene tunneb, et talle on liiga tehtud, tekib allasurutud raev., mis tõkestab maksa energiat. Ka see nõrgendab omakorda põrna ning pidev mõtete heietamine saab hoogu. Lisaks on inimene sageli masendunud ja seegi halvendab energia liikumist. Põrna nõrkusest on tingitud nt. pidev külmetamine, rõõmutu olek ja soov sügavalt ohata.

4. Kurbus. Kurbus on elurõõmu vastand. Sügava kurbuse tundmine suure kaotuse, lähedase inimese surma puhul on loomulik ja selle väljendamine on ka tervise seisukohalt vältimatu. Seepärast tuleb õppida leinaga toime tulema, teha läbi vastavad rituaalid ning küsida vajadusel abi.
Kaua kestev lein ohustab vaimu ja kogu organismi. Siis kahjustab lein eluenergia ja vere vaba voolamist ning tapab elurõõmu. Inimest haarab kurvameelsus, mis on kopsudega seotud tunne.  Kurbus ja rõõm on teineteise vastandid. Rõõmu tundes liigub eluenergia vabalt, kurbuses aga on liikumine piiratud ning seda surutakse üha enam kokku. Kurbus kahjustab rinnakupiirkonda – südant, kopse, maksa. Inimene võib sügava ja kauakestva kurbuse tõttu „kaotada“ aru, olla pidevas ärritusseisundis, meenutades isegi skisofreenikut.

5. Hirm. Hirmu tugevus on erinev. On hirm, mis on seotud sügava austusega (Jumalate kartmine) ja mis pole õige hirm, vaid paneb ainult natuke värisema. On hirm, kui näeme last seismas kaevu serval. Loomulikult tunneme hirmu, sest tegemist on ohusituatsiooniga. Patoloogiliseks muutub hirm siis, kui see jääb meisse püsima. Siis sünnivad kahjustused elu aluses ehk neerudes.
Milline on kartmatu inimene! Tema põhitelg – neerud- süda – on kindel. Ta on tugevasti kinni enda reaalsuses, oma sisemises elus. Tema yin ja yang on tasakaalus, ta tegutseb ja puhkab rahulikult; kohaneb rahulikult olude, inimeste ja aastaaegadega. Miski ei hirmuta, hämmasta ega eruta teda ülearu.
Patoloogiline hirm murrab aga inimese põhitelje ning inimene muutub vaimselt juurtetuks. Tema kontakt reaalsusega nõrgeneb: ta kardab asju, mida pole vaja karta, kuna ta ei näe reaalsust sellisena nagu see on.
Julgus asub sapipõies. Neerud ei saa hirmu tõttu enam eluenergiaga toita maksa ja sapipõit. Maksal on „juured“ neerudes ning ühtlasi toetab maks ka südame tuld ehk kontrollib südame energia tugevust. Kui maks ja sapipõis nõrgenevad, on inimesel raske teha otsuseid: ta kõhkleb, kahtleb ega söenda lõpuks midagi ette võtta.

6. Ehmatus
Ehmatusel või šokil on tugev mõju energiatele.
„Ehmatuse mõjust ei saa süda mingit tuge ning vaimul pole kohta, kus olla. Kui vaim on kodutu, muutub qi (eluenergia) kaootiliseks.“
Kui süda ei saa verelt tuge, muutub inimene rahutuks. Häiritud saab ka neerude ja põrna töö ning inimese suhe ümbritseva maailmaga on sassis. Ehmatus mõjutab seega peale südame põrna ja neere.
Allikas: http://kyllike-lukkonen.blogspot.com.ee/search/label/hiina%20meditsiin

Kommentaarid: 0

Email again:

Lisa kommentaar




Otsing